4 kuud. Aeg on möödunud kiiresti ja pöörased sündmused on stabiliseerunud rahulikule tempole. Hakkab saabuma stabiilsus, taimi/kalu juurde vaja osta ei ole ja põhiliseks tegevuseks akvaariumi juures on kord päevas kalade toitmine ja kord nädalas regulaarne hooldus/taimede kärpimine ja veevahetus. Klaaskasti ees istumisele kulub vist ikkagi rohkem tunde kui televiisorile.
 |
Selline nägi üldpilt välja 23. mail 2005. |
| Rohkem CO2-te... Kui 1,5 liitrine pudel oli lõpuni käinud ja CO2-e tase ei jõudnud sellega vajalikule tasemele sai käima tõmmatud 2 liitrine, turvalisuse huvides vahepuhastus potsikuga. Nüüd ootab oma järge 2,5 liitrine limonaadipudel kuid käed sügelevad juba tööstusliku tulekustuti ostmise järele, oleks ainult kusagilt letist võtta nõelventiiliga reduktor ja reaktor (Se on kivi meie akvaristikakaubanduse põllule). Käärimine oma algfaasis oli nii äkiline, et esimesel ööl tõusin kell 3 üles ja kontrollisin visuaalselt kalade elusolemist. Olid elus ja sain rahulikult edasi magada. See purk andis lõpuks hea gaasikoguse taimedele ja esmakordselt õnnestus oma silmaga jälgida kuidas paarist taimest kerkib valguse käes hapnikumullide rivi. Vaatamata sellele C02 tester veel piisavat gaasi konsentratsiooni ei näidanud. |  |
 |
Lisalamp koos vanakooli drossel/starteri rakendusega tekitas hirmuäratava temperatuuri tõusu ballastiruumis, õhtuks oli õhus tunda sulava plastmassi lehka ja akvaariumi kõrval teed juues oli kindel, et kaanele asetatud teetass püsib kuum. Viivitamatult tuli tarvitusele võtta abinõud. Lahendus peitus siis elektroonilise ballasti installeerimises. Nüüd ei kulu elektrit niipalju sooja tootmisele, lambid ei vilgu enam võrgusageduse dikteerimisel ja akvaariumi triolux kaalub oluliselt vähem kui ennem. |
| Hoolduse/harvenduse käigus istutasime ringi kännu taga varjus olnud Bacopa monnieri. Oli teine seal rohkem kui kuu aega peidus ja selle ajaga kenasti kasvanud, nüüd leidsime talle parema koha ja sai teda ka lõpuks ometi pildistada. |  |
 |
Järgmisele lehele... |